Kohanemine

Tere armsad lugejad!

Märkamatult on möödunud 3 nädalat sellest päevast, kui mu jalad puudutasid esimest korda Ameerika maapinda. Oma uues kodus, Rocky Riveris, olen olnud juba veidi üle 2 nädala. Kindlasti olen natuke rohkem olukorraga kohanenud, kuid siiski pakub iga päev taas midagi uut ja põnevat. Selles postituses räägin Rocky Riverist natuke lähemalt, muutustest, lastest, esimesest Au Pairide kohtumisest ja Reinu (poiss, kelle eest hoolitsen) sünnipäevast.

Endiselt olen arvamusel, et Rocky River on väga rahulik, ilus, loodussõbralik paik. Sellises paigas on mõnus oma jooksutiire või jalutuskäike teha. Oravaid on meeletult! Ma pole elu sees nii palju oravaid näinud kui siin. Kodu lähedal järve kaldal on paar väiksemat randa, mida ma päikselistel päevadel mõni kord külastanud olen. Pilvelõhkujaid siin pole, kõik elumajad on maksimaalselt 2-3 korrust pikad. Muru on igapäevaselt kõigil ideaalselt trimmitud ja kastetud (vähemalt nii palju, kui ma näinud olen). Poode on küllaga, nii suuremaid kui ka väiksemaid.

Lõuna vabal päeval!

Palju on muutunud ja selle pärast olen proovinud mõned enda harjumused jätta samaks, mis mul olid Eestis, et ennast natuke kodusemalt tunda (kodusemalt enda kehas eelkõige). Hetkel on see töötanud ja ma ei tunne, et kõik muutused mu pea segi oleks paisanud.

Asjad, mis on muutunud:

• ma elan Ameerikas! (mul on Ameerika number, pangakonto, social security card jne.)
• ma elan koos võõra (mitte nii võõra, aga siiski) perekonnaga
• ma olen taas alaealine..
• ma sõidan rohkem autoga (lisaks pean tegema Ohio juhiloa)
• ma ei meigi ennast igapäevaselt 
• ma räägin rohkem inglise keeles kui varem
• mul on uus tuba
• mul on uusi tuttavaid
• ma vastutan 45 tundi nädalas 3 lapse eest 
• ma olen söönud uusi maitsvaid toite ja külastanud tuntuid poode
• ma pean ennast küllaltki tihti sundima avatum olema (See on normaalne, kui sa lähed jooksma ja keegi sõidab sulle rattaga järgi, et rääkida. Kui sa kellelegi tänaval kõndides otsa vaatad, tuleb teda alati teretada.)
• ma vaatan lastefilme, mängin lastemänge, tantsin lastega lastetantse, laulan lastelaule, loen lasteraamatuid jne. jne.

Asjad, mis on jäänud samaks:

• ma jooksen 3 korda nädalas
• ma teen igal hommikul enda joogaharjutusi/venitusi
• ma räägin ikkagi umbes 70% igapäevaselt kodus eesti keelt
• ma loen eesti uudiseid
• ma kuulan jätkuvalt liiga palju muusikat
• ma teen praktiliselt igal hommikul sama putru, mis ma eestis tegin (ainult mitu korda paremat!)
• ma joon palju teed ja tarbin palju maapähklivõid

Lõuna

Suur osa mu elust tiirleb nüüdsest laste ümber ja selle pärast leian, et peaksin vist natuke ka nendest lähemalt rääkima. Peres on 3 last: 2 neljaaastast tüdrukut Kaja ja Kiili, kes on kaksikud, ja üheksa-aastane poiss Rein. Kaksikud on väga aktiivsed ja nõuavad palju energiat. Tihti jääb poiss selle pärast tagaplaanile, millest on mul loomulikult väga kahju. Tüdrukud armastavad printsesse, kleite, Lottet, muumisid ja kõike muud. Rein on väga tark poiss! Ta loeb meeeeletult palju, paneb legosid kokku, mängib videomänge ja on suur Star Warsi austaja. Kaja ja Kiiliga on olnud kergem läbi saada, aga poiss veel võõrastab mind pisut. Mulle väga meeldivad pere kolm last ja ma loodan neid paremini tundma õppida.

Eelmine nädal sõitsid Lembi ja Daniel (vanemad) New Yorki kontserte andma ja mulle tuli appi lapsi hoidma Lembi ema Ruth, kes on Kanada eestlane ja räägib puhast eesti keelt. Laste vanaema Ruth on tõeliselt tore ja toimekas! Kahekesi tulime päris hästi toime. Samal nädalal toimus ka minu esimene Au Pairide kohtumine. Clevelandis on tegelikult päris palju Au Paire, nii et meil on lausa kaks gruppi. Mina olen Steffi grupis ja sinna kuulub umbes 25 inimest. Kohtumine leidis aset ühe tüdruku host family kodus, mis oli imeilus! Maja oli järve kaldal ja sealt sai kauni vaate Clevelandi downtownist. Aias oli ka bassein ja väiksem majake, kus veetsime enamus aja päevast. Ilm oli basseinipeo jaoks täiuslik - päike säras ja kraade oli ligi 30. Inimesi tuli kokku muidugi vähem kui 25, aga võibolla oligi kergem esialgu väiksema grupiga tutvuda. Kõik olid toredad ja positiivsed noored neiud (ja ka üks noormees). Hetkel suhtlen aga enim kahe rootsi Au Pairiga. Üks neist on olnud Ameerikas juba 9 kuud ja teine on minust vaid 2 nädalat kauem olnud. Kuna väljas oli nii palav ja väsitav, siis peale paaritunnist koosviibimist otsustasime rootslastega lahkuda.

Moa'ga

Michaela'ga

Lemmik jäätis!! Vegan salted caramel pecan ice cream

Paljusid on huvitanud, et kas mul koduigatsus ka on - jah, ikka on mõni õhtu! Alguses oli mitu korda nädalas õhtuti enne magama minekut raske olla, aga see kestab alati maksimaalselt 5 minutit ja siis on kõik taas endine. Praeguseks olen juba eluga siin enamvähem harjunud ja igatsus pole enam väga mind kiusanud. Eelmine nädal saabus minu kodu lähedale üks uus Au Pair Saksamaalt, aga tal oli nii suur koduigatsus, et pidas siin vaid 5 päeva vastu ja lendas taas kodu poole... 

Rõõmsamatel teemadel edasi! Pühapäeval, 19.juulil, oli Reinu sünnipäev ja ta sai 9-aastaseks. Hommikul mõtlesime lauluga poisi üles ajada, aga ta on nii varajane ärkaja ja loomulikult oli ta juba ärkvel, kui me endaga valmis saime. Ma aitasin reedel tüdrukutel Reinule kaardid ka teha, nii et tal oli juba varahommikul kuhjaga kaarte ja kingitusi, mida avada. Edasi kulges päev rahulikult: küpsetasin eelmisest päevast üle jäänud pannkoogi taignast lastele kooke, tegin endale putru ja läksin siis jooksma. Pärastlõunal läks peokorraldamisega kiireks - toidud, kaunistused, koristamine ja kõik muu. Peo teemaks oli teadus! Lembi oli mitu huvitavat eksperimenti poistele valmis mõelnud ja kõik jäid sünnipäevaga rahule, eriti muidugi Rein. Pärast pidu aitasime Ruthiga koristada ja peagi nägi maja välja selline nagu mingit mürglit polekski olnud. Magama saime hilja, aga see-eest oli mul järgmine päev vaba. Esmaspäeval käisin raamatukogus lugejakaarti tegemas, pangas kontot avamas uuesti (esimene kord tegin vale kaardi...) ja pärast käisin ka rannas. Täna õhtul sain kolme Au Pairiga kokku ja tegime koos tacosid. Pärast mõnusat õhtut oli aeg taas kodu poole sõita. 

Reinu sünnipäev

Tacod Au Pairidega

Ma usun, et nüüd on kõige olulisemad seigad eelmistest nädalatest kirja pandud ja aeg on sellele pikale postitusele punkt panna.

Ma oleksin väga õnnelik kui pajataksite mõnikord mulle ka elust Eestis! 

Kallid-musid!

Marilin